Hei! Naljakas ikka, kuidas elu muutub. Aasta tagasi rääkisin veel suure õhinaga, kuidas jäängi tõenäoliselt eluks ajaks Tartusse elama, nüüd aga tean vaid seda, et ees ootab tundmatus ja tõenäoliselt püsivalt Tartusse ei naase ma enam kunagi. Nüüd ongi nii, et mul on juhendada veel 6 viimast tundi ning siis on treeneriametiga teadmata ajaks kõik.…
Tihti tunnen, et alati ei olegi tarvis kirjutada sündmustest endist, vaid pigem emotsioonidest, tunnetest ning tõdemustest, mis nende kaudu avalduvad. Käisin täna oma armsa sõbraga Draamateatris vaatamas lavastust “Varesele valu…”, milles tundsin nii mõnigi kord ära iseenda, mõne oma sõbra või tuttava. Seal oli palju punkte, mis äratasid minus nii mõnegi elava emotsiooni ja mis panid…
Hei! Nüüd on nii, et ma tõepoolest olen valmis minekuks, kuigi aega on veel veidi üle kuu aja. Miks ma aga nüüd valmis olen? Kui eelmisel kolmapäeval täiesti ootamatult Tartus Ülikooli tänaval oma esimese parkimistrahvi sain, siis korra tundsin ebamugavust, seejärel kontrollisin, kas tõesti parkisin valesti, seejärel naeratasin ja tõdesin, et võtan seda kui märki,…
Maarja-Liis 