Käisin looduses ja rääkisin iseendaga. Võtsin linti kõik mõtted, mis mul kõigest poole tunniga tekkisid ja panin siia kõik muutmata kirja. Väga toores, kuid samas aus. Olen siin metsas. See on nii päris. Ta kaitseb. Ta annab. Aga ta ka võtab. Toob esile rahu, kuid ka hirmud. Tuleb välja selline tõeline olemus. Siin saan olla…
Olen sel nädalal juba mitu korda hakanud postitust kirjutama, ent pole sellega nagu kusagile jõudnud. Mõtteid on palju, kuid millegipärast kuidagi neid üles kirjutada ei suuda. Olen vaadanud ja kuulanud palju seda kunsti, mida loob Kerli. Ja see on lihtsalt midagi maagilist! Tõepoolest, ma ei oskagi sõnadesse panna seda kõike. Tahaks teda lihtsalt kuidagi tema…
Päevad mööduvad nii kiirelt, et ei saa arugi, kui jälle nädal läinud on. Olen nüüd kenasti 12h istunud ka koolipingis ja selle aja jooksul tegelesime vaid raku ja selle kudedega ning pean tõdema, et mul pole kunagi varem veel nii põnev olnud midagi õppida. Ehk esimese nädalavahetuse põhjal võib kindlasti öelda, et so far so good ja…
Mulle meeldib autoga sõita. Jah, lihtsalt istungi rooli ja sõidan. Üksi on hea ja koos on vahva. Minu jaoks ei ole kunagi probleem kedagi kell 5 hommikul lennujaama viia, öösel kainet rooli mängida või ükskõik mis ajahetkel kedagi sõidutada. Lihtsalt küsida tuleb ja ma olen rõõmuga platsis. Täna kell 23:34 istusin taas nendele valgetele nahkistmetele…
Istun voodis, omas kodus, vaatan oma jalgu, mis on sinikaid ja sääsepunne täis ja lihtsalt mõtlen, et tahaks kirjutada. Kirjutada elust ja olust ning noh läbi selle iseendast. Olen nüüd olnud veidi üle nädala jälle Eestimaal ja nägu on siiani nalja täis, selline õige tunne on. Eile mult küsiti, et mis või kes sinust siis…
Lesin siin Charles de Gaulle’i lennujaama põrandal, silmad peaaegu kinni vajanud, kõht sushit ja arbuusi täis ning olen lihtsalt õnnelik. Õnn ei peitu milleski materiaalses, õnn ei peitu milleski, mida saab käega katsuda. Õnn on tunne. Õnnelikkus on tunne. Emotsioon on tähtis, emotsioon on see, mida mäletad. Tehtud on viimane tripp, paar päeva Pariisiski sõpradega…
Ahoi! Sedasi need tšehhid ütlevad ju, kui teineteist tervitavad. Tšehhi vabariik on üldse üks tore paik! Kui Prahast liiga palju veel ei tea, siis väga soovitan minna Free Walking tourile. Neid pakuvad erinevad firmad, kuid idee on kõigil sama. Lähed kohale, kuulad, kõnnid, mõtled, naerad ja ise otsustad tuuri lõpus, kui palju sa selle eest…
Saabki jälle nädalake Eestis otsa. Nädalake, mille jooksul olen palju lihtsalt diivanil lesinud, telekat vaadanud, aga samas ka sünnipäeval käinud, kalleid inimesi näinud, trenni juhendanud, töövestlusel vestlenud, kooli avalduse esitanud õppimatulekuks, väelaule laulnud, veini joonud, süüa teinud, vihma nautinud ning armastust tundnud. Homme varahommikul istun taas lennuki peale, et väikse vahemaandumise järel taaskord Berliini jõuda.…
Ja ongi taas aeg välja hõigata see lause, et ainus asi, milles siin elus saab üldse kindel olla, on see, et elu on pidev muutus. Lihtsam on peatada tuult puhumast, kui hoida ära elus toimuvaid pidevaid muutusi. Nüüd juba kolm kuud tagasi lendasin rõõmsameelselt Sloveeniasse, et alustada uut põnevat eluetappi juhtides reise Ida-Euroopas. Selgus aga…
Hei! Jou! Ahoi! Tsau! Tere! Hi! Joukijouujouu! Chaa! Okei, okei, aitab küll nendest tervitustest. Tahtsin hoopis kirjutada, et lõpetasin eile oma teise tripi ning alustasin nüüd kolmandaga. Taaskord viib tee Helsingist Berliini, praegu olen siis laeva peal ja loksun kodulinna suunas. On päris vahva olnud ning ilm on olnud armuline. Iga reisiga läheb aina lihtsamaks,…
Maarja-Liis 